Eesti ja vene rahvakalendri tähtpäevi tutvustav kultuurilooline pidu

Home › Eesti ja vene rahvakalendri tähtpäevi tutvustav kultuurilooline pidu
Back to success stories »
Ida-Virumaa
Keel: 
Estonian
Level: 
basic school
Subject: 
eesti keel ja kultuurilugu

 

Ettevõtliku hariduse  tegevuse  nimetus: Eesti ja vene rahvakalendri tähtpäevi tutvustav kultuurilooline pidu
õppeained: eesti keel ja kultuurilugu
klass: 9B
aeg: 30.11.2010 
juhendaja õpetaja: Ludmilla Teperik
kooli nimi: Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium
Ettevõtliku tegevuse lühikirjeldus: 
1. Projekti eesmärk
1. Tutvustada õpilastele kahe erineva kultuuri rahvakombeid kultuuridevahelise lõimumise, koolitundide, raamatukogus toimuvate loengutsüklite ja ekskursioonide  kaudu rahvakombeid
2. Anda õpilastele võimalus proovida oma jõudu viktoriiniküsimuste lahendamisel ja ebatraditsioonilist olukorda arvestades: ekskursioon Tagavälja talus asuvasse Jõulukülla
3. Arendada ja tugevdada koostööd raamatukogu töötajate, taluomanike, õpetajate ja õpilaste vahel  mitte ainult õpikeskkonnas, aga ka praktilisi tegevusi harrastades.
4. Tõsta õpilaste teadmistepõhise tasandi enesehinnangut: tean, oskan, suudan.
2. Tegevused 
Eesmärk: õpetada leidma vajalikku teavet ning struktureerima seda vastavalt ürituse käigule.
Tegevus  Tegevuskäik ja saavutamise teed
 Õpilaste tegevused: Õpilased otsisid erinevatest infoallikatest teavet teemal Eesti ja vene   rahvakalendri tähtpäev, valisid välja materjalid stendi vormistamiseks, mõtlesid ja koostasid viktoriiniküsimusi, valmistasid ettekandeid ja esitlusi, osalesid arutelus: mis õnnestus ja mis mitte, mis oli ebaõnnestumise põhjuseks, külastasid Ahtme raamatukogu ning kuulasid raamatukoguhoidja esinemist Jõulukommetest ja jõulude tähistamise tavadest Eestis ja Venemaal.
Õpetaja tegevused: Õpetaja tutvustas projekti ideed, ürituste kava, nõustas õpilasi ja parendas õpilaste poolt koostatud materjali, koostas iga esinemise juurde kommentaarid, leppis kokku ja viis läbi raamatukogu külastuse ning ekskursiooni Tagavälja tallu. 
Tulemused: Projekti käigus teostatavate tegevuste kava on koostatud, esitluste näol on tutvustatud antud teemal  valminud materjale, välja on toodud projekti tugevad ja nõrgad küljed, külastati Ahtme  raamatukogu, käidi ekskursioonil, kirjutati projekti käigus toimunud üritustest artiklid koolilehte.
3. Projekti seos õppeainetega
1. Ajalugu – koolitunnis õpitud teadmiste kinnistamine ning elulähedastes situatsioonides kasutamine; rahvakalendrit puudutaval teemal silmaringi laiendamine
 2. Arvutiõpetus – arvuti, võimalike programmide ja tarkvara kasutamine soovitud tulemuse saavutamiseks ja projekti edukaks teostamiseks, info hankimine rahvakalendri tähtpäevade teemal
3. Psühholoogia – a) ülesannete lahendamisel kasutati erinevaid strateegiaid, b) arendati teistega koostöö arendamise ja arvestamise oskust, c) püüti oskuslikult ja kiiresti reageerida projekti käigus tekkinud muutustele.
4. Projekti seos reaalse elu ja tööeluga
Reaalse eluga seoses tegevused: Kaasaegses ühiskonnas peab iga aktiivne ühiskonnaliige, olgu ta suur või väike, laps või täiskasvanu, tundma oma riigi kui ka selles riigis elavate inimeste kultuuri, tavasid ja kombeid ning olema suuteline tutvustama omandatud teadmisi ja kogetut  teistele. Me elame ja iga päevaga üha enam sulandume multikultuursesse keskkonda ning tänu sellele peame olema tolerantsed, mõistvad ja koostööaldid kõigiga, kes elavad meie kõrval. Kultuur on meie esivanemate poolt loodud sündmuste ja tegevuste jada ning lapsed, kasvav põlvkond peab neist tavadest osa saama, neid tundma, sest just noored on meie tulevik, kes peavad olema võimelised kultuuri edasi kandma. Millal siis veel, kui mitte kooliajal alustada oma juurte õppimist, et neid elus edasi kanda, õppida tundma teiste rahvaste kultuuri, et mõista, miks just nii käitutakse või üht või teist asja tehakse. Ega asjata ütle vanasõna: kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta. Jõuluteema on seoses kestva advendiajaga ning peagi saabuvate aasta kaunimate pühadega kõige otsesemalt seotud reaalse igapäevaeluga, et mõista, miks kahel rahval on erineval ajal jõuluaeg ning miks just neli nädalat enne jõululaupäeva hakatakse valmistuma jõuluõhtuks.
  Tööeluga seoses tegevused: Iga õpetaja juhindub oma igapäevatöös riiklikust õppekavast, plaanib teemaderingi ja valmistab õppematerjali, kuna kultuuri ja rahvakombeid puudutavat õppematerjali pole käibelolevates õpikutes piisavalt. Et muuta käsitletav materjal põnevaks ja kaasahaaravamaks on vaja vahetada keskkonda, anda õpilastele võimalus koolitunnis omandatud teoreetilised teadmised viia reaalellu, püüda tutvustada saadud lisamaterjali ka teistele eakaaslastele. Tavaline koolitund aga ei võimalda kõike seda ning siin tuleb õpetajale appi projekttegevus, mis aktiviseerib lapsi, arendab neis soovi ka tulevikus teha midagi põnevat. Projekti raames kavandatud väljasõidud seavad õpilaste ette suurema vastutuse, sest omandatut tuleb viia klassi- ja kooliruumist välja ning olla aktiivne ka väljaspool koolitundi. Mitmekesised üritused annavad õpilastele rahkem teadmisi ning oskuse kasutada saadud ning leitud teavet ebatraditsioonilises olukorras. Õpetajale annab niisugune üritus võimaluse mitmekesistada õppematerjali käsitlust ning selgitada teadmiste vajalikkust ning seost igapäevaeluga. Tutvudes erinevate rahvaste kultuuriruumiga mõistavad õpilased paremini teisi rahvaid ning on lojaalsemad ja  mõistvamad suheldes nendega. 
5. Partnerite kaasamine
1. „Valdeko reisid“ – transport 
2. Tagavälja talu pererahva Vilve ja Kalev Niine – perenaine ise viis läbi põneva ürituse: jutustus, kuidas ennevanasti jõule tähistati, viis läbi  liikumismänge, mida mängiti vanasti eesti rahva peredes jõuluaegu, kostitasid lapsi tee ja ahjusooja leivaga, peremees korraldas lastele saanisõidu, mis ka ennevanasti oli jõuluõhtu lahutamatu osa.
3. Ahtme raamatukoguhoidja J. Amelkina korraldas ja viis õpilastele läbi vestlusringi, viktoriini ja näitas ka videofilmi „Rahvakalendri tähtpäevi meilt ja mujalt. Jõulud.“
4. 9.A klassi õpilased ja klassijuhataja Jelena Ragel
Ettevõtliku tegevuse 5 T-d
Teeme koos!
(õpilasel on enda valitud roll, mis on omavahel kokku lepitud, oskus teha koostööd)
Õpilased töötavad rühmades. Otsivad erinevatest infoallikatest teavet teemal Eesti ja vene   rahvakalendri tähtpäev
Tunneme vastutust!
(õpilane teab, et iga valikuga kaasneb vasutus)
Õpilased valisid välja materjali stendi vormistamiseks, mõtlesid ja koostasid viktoriiniküsimusi, valmistasid ettekandeid ja esitlusi
Tõeline elu!
Luuakse seoseid reaalse eluga, kaasates õppetöösse partnereid
Osalemine arutelus
Teeme ise!
Teadmiste rakendamine praktikas
Esitluste ja stendi vormistamine
Tagasiside!
Teadmise saamine, et soovitud õpitulemus on saavutatud
Õpilased teavad miks kahel rahval (eesti ja vene) on erineval ajal jõuluaeg ning miks just neli nädalat enne jõululaupäeva hakatakse valmistuma jõuluõhtuks

Ettevõtliku hariduse  tegevuse  nimetus: Eesti ja vene rahvakalendri tähtpäevi tutvustav kultuurilooline pidu

õppeained: eesti keel ja kultuurilugu

klass: 9B

aeg: 30.11.2010 

juhendaja õpetaja: Ludmilla Teperik

kooli nimi: Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium

Ettevõtliku tegevuse lühikirjeldus: 

1. Projekti eesmärk

1. Tutvustada õpilastele kahe erineva kultuuri rahvakombeid kultuuridevahelise lõimumise, koolitundide, raamatukogus toimuvate loengutsüklite ja ekskursioonide  kaudu rahvakombeid

2. Anda õpilastele võimalus proovida oma jõudu viktoriiniküsimuste lahendamisel ja ebatraditsioonilist olukorda arvestades: ekskursioon Tagavälja talus asuvasse Jõulukülla

3. Arendada ja tugevdada koostööd raamatukogu töötajate, taluomanike, õpetajate ja õpilaste vahel  mitte ainult õpikeskkonnas, aga ka praktilisi tegevusi harrastades.

4. Tõsta õpilaste teadmistepõhise tasandi enesehinnangut: tean, oskan, suudan.

2. Tegevused 

Eesmärk: õpetada leidma vajalikku teavet ning struktureerima seda vastavalt ürituse käigule.

Tegevus  Tegevuskäik ja saavutamise teed

 Õpilaste tegevused: Õpilased otsisid erinevatest infoallikatest teavet teemal Eesti ja vene   rahvakalendri tähtpäev, valisid välja materjalid stendi vormistamiseks, mõtlesid ja koostasid viktoriiniküsimusi, valmistasid ettekandeid ja esitlusi, osalesid arutelus: mis õnnestus ja mis mitte, mis oli ebaõnnestumise põhjuseks, külastasid Ahtme raamatukogu ning kuulasid raamatukoguhoidja esinemist Jõulukommetest ja jõulude tähistamise tavadest Eestis ja Venemaal.

Õpetaja tegevused: Õpetaja tutvustas projekti ideed, ürituste kava, nõustas õpilasi ja parendas õpilaste poolt koostatud materjali, koostas iga esinemise juurde kommentaarid, leppis kokku ja viis läbi raamatukogu külastuse ning ekskursiooni Tagavälja tallu. 

Tulemused: Projekti käigus teostatavate tegevuste kava on koostatud, esitluste näol on tutvustatud antud teemal  valminud materjale, välja on toodud projekti tugevad ja nõrgad küljed, külastati Ahtme  raamatukogu, käidi ekskursioonil, kirjutati projekti käigus toimunud üritustest artiklid koolilehte.

3. Projekti seos õppeainetega

1. Ajalugu – koolitunnis õpitud teadmiste kinnistamine ning elulähedastes situatsioonides kasutamine; rahvakalendrit puudutaval teemal silmaringi laiendamine

 2. Arvutiõpetus – arvuti, võimalike programmide ja tarkvara kasutamine soovitud tulemuse saavutamiseks ja projekti edukaks teostamiseks, info hankimine rahvakalendri tähtpäevade teemal

3. Psühholoogia – a) ülesannete lahendamisel kasutati erinevaid strateegiaid, b) arendati teistega koostöö arendamise ja arvestamise oskust, c) püüti oskuslikult ja kiiresti reageerida projekti käigus tekkinud muutustele.

4. Projekti seos reaalse elu ja tööeluga

Reaalse eluga seoses tegevused: Kaasaegses ühiskonnas peab iga aktiivne ühiskonnaliige, olgu ta suur või väike, laps või täiskasvanu, tundma oma riigi kui ka selles riigis elavate inimeste kultuuri, tavasid ja kombeid ning olema suuteline tutvustama omandatud teadmisi ja kogetut  teistele. Me elame ja iga päevaga üha enam sulandume multikultuursesse keskkonda ning tänu sellele peame olema tolerantsed, mõistvad ja koostööaldid kõigiga, kes elavad meie kõrval. Kultuur on meie esivanemate poolt loodud sündmuste ja tegevuste jada ning lapsed, kasvav põlvkond peab neist tavadest osa saama, neid tundma, sest just noored on meie tulevik, kes peavad olema võimelised kultuuri edasi kandma. Millal siis veel, kui mitte kooliajal alustada oma juurte õppimist, et neid elus edasi kanda, õppida tundma teiste rahvaste kultuuri, et mõista, miks just nii käitutakse või üht või teist asja tehakse. Ega asjata ütle vanasõna: kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta. Jõuluteema on seoses kestva advendiajaga ning peagi saabuvate aasta kaunimate pühadega kõige otsesemalt seotud reaalse igapäevaeluga, et mõista, miks kahel rahval on erineval ajal jõuluaeg ning miks just neli nädalat enne jõululaupäeva hakatakse valmistuma jõuluõhtuks.

  Tööeluga seoses tegevused: Iga õpetaja juhindub oma igapäevatöös riiklikust õppekavast, plaanib teemaderingi ja valmistab õppematerjali, kuna kultuuri ja rahvakombeid puudutavat õppematerjali pole käibelolevates õpikutes piisavalt. Et muuta käsitletav materjal põnevaks ja kaasahaaravamaks on vaja vahetada keskkonda, anda õpilastele võimalus koolitunnis omandatud teoreetilised teadmised viia reaalellu, püüda tutvustada saadud lisamaterjali ka teistele eakaaslastele. Tavaline koolitund aga ei võimalda kõike seda ning siin tuleb õpetajale appi projekttegevus, mis aktiviseerib lapsi, arendab neis soovi ka tulevikus teha midagi põnevat. Projekti raames kavandatud väljasõidud seavad õpilaste ette suurema vastutuse, sest omandatut tuleb viia klassi- ja kooliruumist välja ning olla aktiivne ka väljaspool koolitundi. Mitmekesised üritused annavad õpilastele rahkem teadmisi ning oskuse kasutada saadud ning leitud teavet ebatraditsioonilises olukorras. Õpetajale annab niisugune üritus võimaluse mitmekesistada õppematerjali käsitlust ning selgitada teadmiste vajalikkust ning seost igapäevaeluga. Tutvudes erinevate rahvaste kultuuriruumiga mõistavad õpilased paremini teisi rahvaid ning on lojaalsemad ja  mõistvamad suheldes nendega. 

5. Partnerite kaasamine

1. „Valdeko reisid“ – transport 

2. Tagavälja talu pererahva Vilve ja Kalev Niine – perenaine ise viis läbi põneva ürituse: jutustus, kuidas ennevanasti jõule tähistati, viis läbi  liikumismänge, mida mängiti vanasti eesti rahva peredes jõuluaegu, kostitasid lapsi tee ja ahjusooja leivaga, peremees korraldas lastele saanisõidu, mis ka ennevanasti oli jõuluõhtu lahutamatu osa.

3. Ahtme raamatukoguhoidja J. Amelkina korraldas ja viis õpilastele läbi vestlusringi, viktoriini ja näitas ka videofilmi „Rahvakalendri tähtpäevi meilt ja mujalt. Jõulud.“

4. 9.A klassi õpilased ja klassijuhataja Jelena Ragel

 

 

Ettevõtliku tegevuse 5 T-d

Teeme koos!

(õpilasel on enda valitud roll, mis on omavahel kokku lepitud, oskus teha koostööd)

Õpilased töötavad rühmades. Otsivad erinevatest infoallikatest teavet teemal Eesti ja vene   rahvakalendri tähtpäev

Tunneme vastutust!

(õpilane teab, et iga valikuga kaasneb vasutus)

Õpilased valisid välja materjali stendi vormistamiseks, mõtlesid ja koostasid viktoriiniküsimusi, valmistasid ettekandeid ja esitlusi

Tõeline elu!

Luuakse seoseid reaalse eluga, kaasates õppetöösse partnereid

Osalemine arutelus

Teeme ise!

Teadmiste rakendamine praktikas

Esitluste ja stendi vormistamine

Tagasiside!

Teadmise saamine, et soovitud õpitulemus on saavutatud

Õpilased teavad miks kahel rahval (eesti ja vene) on erineval ajal jõuluaeg ning miks just neli nädalat enne jõululaupäeva hakatakse valmistuma jõuluõhtuks

Lae fail alla:

 

Attachment
Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium.docx