Käitumine konfliktolukorras

Ettevõtlikku hariduse  tegevuse  nimetus: „Käitumine konfliktolukorras“

õppeained: inimeseõpetus (psühholoogia)

klass: 10. klass

aeg: maikuu 2011

juhendaja õpetaja: Irina Šulgina

kooli nimi: Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium

Ettevõtlikku tegevuse lühikirjeldus:  

Tund on üles ehitatud sel moel, et õpilased saavad peamisi teoreetilisi teadmisi õpetaja seletusest, esitlusest ja filmi katkendist; õpilased teevad testi, et aru saada, mil määral on nad konfliktsed. Seejärel tuleb rühmatöö. Loosimise kaudu iga rühm saab ühe konfliktsituatsiooni ja peab pakkuma oma poolt olukorra lahendust. Peale seda iga rühm jutustab klassile oma situatsioonist ja selle lahendusest.

1. 1.       Projekti eesmärk
2. 2.       Tegevused

1. Aitab igal õpilasel teadvustada kui konfliktne ta on.
2. Õpetab käituma konfliktolukorras.
3. Arendab koostööoskust rühmatöö ajal.
4. Arendab oskust analüüsida erinevaid olukordi ja mõelda positiivselt, kriitiliselt.
5. Annab vajalikke teoreetilisi teadmisi.

Tegevus 1 (Sissejuhatus teemasse)

Õpilaste tegevused: Testi täitmine, töötlemine. 

Õpetaja tegevused: Õpetaja jutustab, mis on konflikt, mis on konflikti koostisosad, millal tekib konflikt ja milline on õige käitumine. Peamised mõisted on välja toodud esitluses. 

Tulemused: Tulemusena õpilased saavad peamisi teoreetilisi teadmisi antud teemal ning testi tulemuse alusel saavad teada kui konfliktsed nad on. 

Tegevus 2 (Praktiline tegevus)

Õpilaste tegevused: Õpilased arutlevad, kas nad on nõus testi tulemusega; kui ei, siis põhjendavad oma arvamusi. Õpilased räägivad oma vahel sellest, mis neil assotsieerub mõistega „konflikt“, toovad näiteid. 

Õpetaja tegevused: Jagab klassi rühmadeks, pakub igale rühmale ühe konfliktsituatsiooni ja palub sel rühmal arutleda küsimust ja tuua mingi lahendus. Õpetaja roll on juhendada ja abistada. 

Tulemused: Õpilased arutledes erinevaid situatsioone tulevad mingile lahendusele ning jagavad oma arvamusi teiste rühmadega. Iga lahendus saab positiivse või negatiivse hinnangu teistelt rühmadelt. Arutletakse seni kuni jõutakse ühtse arvamuseni. Tunni lõpus tuleb interaktiivne mäng, mille käigus püütakse saavutada kompromissi. 

Tegevus 3 (Kokkuvõte)

Õpilaste tegevused: Arutlemine, kuhu on jõutud. 

Õpetaja tegevused: Kogu tegevusele tagasiside andmine. 

Tulemused: Rahule jääk oma tegevusest.

3. Projekti seos õppeainetega

1. Ajalugu: Tunnis oli juttu ka maailmas kõige tuntumatest konfliktidest.

2. Matemaatika: Tutvumine statistiliste andmetega.

4. Projekti seos reaalse elu ja tööeluga

Reaalse eluga seoses tegevused: Õppimine, kuidas käituda erinevates konfliktsituatsioonides andis õpilastele vajalikke teadmisi käitumisstiilide kohta.

Tööeluga seoses tegevused: Saadud tunnis teadmised on kasulikud ka tööelu valdkonnas, kuna inimene töötades kollektiivis tihtipeale sattub konflikti.

5. Partnerite kaasamine

1. Informaatikaõpetaja: abi esitluste koostamisel ja tehnilise tarkvara tagamine.

2. kooli psühholoog: testide ja rollimängude soovitamine

Ettevõtliku tegevuse 5 T-d

Teeme koos!

(õpilasel on enda valitud roll, mis on omavahel kokku lepitud, oskus teha koostööd)

Praktiliste ülesannete täitmisel iga õpilane pidi avaldama oma arvamuse antud situatsiooni kohta ning kaitsta oma seisukohta. Rühmatöö ajal õpilane pidi ka tähelepanelikult ära kuulama oma rühma kaaslasi ning oskuslikult vaidlema.

Tunneme vastutust!

(õpilane teab, et iga valikuga kaasneb vasutus)

Iga õpilane on teadvustanud endale, et tema arvamusest sõltub lõplik otsus.

Tõeline elu!

Luuakse seoseid reaalse eluga, kaasates õppetöösse partnereid

Elu ilma konfliktideta on raske endale ette kujutada. Iga õpilane ühtse tegevuse käigus õpib analüüsima ja tegema õigeid valikuid käitumisstiilis, kasutades psühholoogilist abi ja õpetaja nõuandeid.

Teeme ise!

Teadmiste rakendamine praktikas

Erinevate konfliktsituatsioonidega tutvumine annab kogemuse, mille saab kasutada lahenduste leidmises taolistes olukordades tulevases elus.

Tagasiside!

Teadmise saamine, et soovitud õpitulemus on saavutatud

Tunni lõpus on õpilased avaldanud arvamusi sellest, et tund andis nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi, kuidas leida lahendust konfliktsituatsioonis ning leidsid, et tund oli neile väga kasulik.