Lahtiste uste päev
|
Lahtiste uste päev |
|
Svetlana Vladimirova |
|
Narva Vanalinna Riigikool |
|
Õppetunnisisene |
|
II aste 7.-12. klass |
|
Kool võttis eesmärgiks veel kord tutvustada linna ja maakonna elanikke NVRK võimaluste ja omapäraga. NVRK tegi seda läbi konverentsi ettekannete, mis võimaldas saada teadmisi õpilastest, õpetajatest, koolist, kooli varast, kooli keskkonnast, õpilaste koolivälisest tegevusest, koolipere liikmete genealoogiast. Konverentsile oli kutsutud 7.-11. Klassi õpilased, lapsevanemad, kooli kollektiiv ja huvilised. Iga klass tegi ettekande näitlikustas esitlusega, tõi välja huvitavaid fakte teemal ja püüdis tõestada väidet, et NVRK on kõige parem, oskuslikum, aktiivsem, võimekam kool Narva linnas. Ettekannete keeleks oli eesti, inglise ja vene keeled. Konverentsi ka rahuolu oli väga kõrge, seda tõendasid tagasiside, mida saadi õpilaste, lastevanemate ja õpetajate käest. |
|
Vabatahtliku tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks anda õpilasetele võimalusi osaleda tegevustes koolikonna arengu hüvanguks ning julgustada neid praktilistes tegevustes osalema. Õpetada õpilasi ideid looma ja neid ellu viima, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest. Tutvustada külalisi (Narva linna koolide õpilased, lapsevanemad, jt) NVRK omapäraga. |
|
Tegevus 1 Teema valimine, töö kavandamine |
|
1. Õppeaine: bioloogia tegevusse lõimisime matemaatikat (küsitluse andmete analüüsimine, statistika tegemine), informaatikat (esitluse koostamine) ja eesti keelt (õigekeel esitlusel ning loogiline ja mõtestatud ettekanne) Õppimine toimus põhiliselt arutelude, diskussioonide ja selgituste kaudu. Samuti uurisime ka bioloogiaalast kirjandust (nt mis on käelisus) ja tehtud küsitluste andmeid (ettekandes tõime võrdlusi Eesti, Euroopa või maailmaga, nt silmade ja juuste värv, pikkus jne). Väga oluline oli ka meeskonnatöö kogemuse saamine. |
|
Konverentsiks valmistusime nii, et esmalt jaotati ära teemad klasside vahel ja määrati igale klassile juhendaja. Edasi sai juhendaja klassiga kokku ja seletas teemast lähtuvalt, millised ülesanded klassi konverentsiks valmistumisel ees ootavad (küsitluse küsimustiku koostamine, küsitluse läbiviimine, andmete töötlemine, esitluse koostamine, ettekande esitajate leidmine). Iga õpilane sai valida, millist ülesannet ta täita tahab. Moodustati meeskonnad ja ülesanded viidi läbi meeskonnatööna. |
|
Kui meeskonnad olid moodustatud ja iga meeskonna liige sai konkreetse ülesande (d), pandi paika tähtajad, kui kaua on aega konkreetse ülesandega tegelemiseks. Õpilased mõistsid, et nad tegutsevad ühise meeskonnana ja igaühe tegevusest sõltub tulemus. Juhendajad julgustasid õpilastel oma arvamust avaldama ja otsuseid võeti vastu ühise meeskonnana arutelude tulemusena. |
|
Tegevuste käigus õpiti vastutust, täpsust, korrektsust ja teiste õpilastega arvestamist. Õpilased mõistsid, et ei saa ületada meeskonnale antud tähtaega, sest muidu ei saa järgmine meeskond oma tööd alustada ja seega halveneb kogu klassi tulemus. Tulemuse halvenemine aga tähendaks mitte ainult klassi vaid ka kooli maine kahjustamist (konverentsil viibisid ka külalised). Konverents andis ka esinemiskogemuse ja õpetas ootamatutes olukordades käitumist (konverentsil küsimustele vastamine). |
|
Teadmiste rakendamine toimus konverentsiks valmistumisel (küsitluslehtede koostamine, andmete analüüsimine, ettekande/filmi tegemine) ja esinemisel seal. Oluline on see, et õpilased mõistsid iga etapi tähtsust kogu protsessis. Nt. saadi aru, et küsitluslehtede küsimustest sõltub see, millise ettekande konverentsiks teha saab või ettekanne sõltub sellest, kuidas andmeid töödelda. Eriti õpetlikuks pidasid õpilased esinemiskogemuse saamist. |
|
Iga etapi lõppedes toimus arutelu kogu klassiga. Meeskond kandis ette oma töö tulemuse ja kaasõpilased said seda hinnata (mis meeldis, mida tuleks täiendada jne). Pärast konverentsi toimus pikem arutelu ja anti hinnang kogu tegevusele. Iga meeskond analüüsis enda tegevust (tõi välja + ja -ning õpitulemused). Samuti andis meeskonna tööle hinnangu juhenda ja teised rühmad. Ühiselt arutati ka selle üle, mida õpiti teiste ettekannetest ja esinemistest. |
|
1. Partneri nimi: Narva Linnavara- ja majandusamet |
|
Õpilased propageerisid kooli kui kaupa, tehes reklaami ja tuues välja kooli positiivsed näitajad. Konverentsiks ettevalmistamise perioodil ühines töörühmadega üha enam õpilasi. |
|
Projekt võimaldas kooli külastajatel teha otsuse/valiku, edasi õppida või mitte selles koolis (gümnaasiumis). Projekt võimaldas tulevastel esimeste klasside lastevanematel teha kiire otsus kooli kasuks (10 avaldust nädala jooksul). Isetegutsemise ja koostöö ning ühtse kollektiivitunde süvendumine. |
| Attachment |
|---|
