Väitlus: Totalitaarse ideoloogia mõju kunstile Nõukogude Eestis

Väitlus: totalitaarse ideoloogia mõju kunstile Nõukogude Eestis

Pilvi Kuurmann

Kiviõli I Keskkool 12. klass

Õppetunnisisene

II  aste  7.-12. klass

Totalitaarse riigi mõju Eesti kunstile aastatel 1945-1990. Õpilased omandasid eelnevalt materjali ning korraldasid väitluse erinevatest vaatenurkadest.

Eesmärgiks oli oma arvamuse kujundamine totalitaarse riigi mõjust kunstielule, arusaamine kunstnike igapäevaprobleemidest ja elust vastaval ajastul. Tegevuse kaudu kinnistus olulisem teave, väitlus pakkus huvitavaid võimalusi eneseväljendusoskuse arendamiseks ja silmaringi laiendamiseks.

Tegevus : ettevalmistus väitluseks
Õpilaste tegevused: omandasid teadmised totalitaarsest riigist, propagandast ja riigi mõjust kunstnikele. Rühmatöödes olulise väljatoomine ja lisamaterjali läbitöötamine.
Õpetaja tegevused: suunamine ja juhendamine materjali leidmiseks ning väitluse põhimõtete tutvustamine
Tulemused: omandati teave edasiseks edukaks väitluseks
Tegevus : väitlus
Õpilaste tegevused: jagunemine rühmadeks(3 väitlusrühma, žürii ja kohtunik). Väitluse algul toodi rühmade poolt välja erinevate kümnendite eripära totalitaarses Eesti NSV-s, tutvustati selle aja kunstnikke ja nende loomingut (üks rühm oli valmistanud ette esitluse, teised kasutasid suulist jutustust). Küsimuste voorus esitasid rühmad üksteisele täpsustavaid küsimusi (iga rühma liige pidi nii esitama küsimuse kui ka vastama). Lõpuks esitas rühma liider kõne tuues  tasakaalustatult välja positiivse ja negatiivse Eesti NSV kunstielus. Žürii ülesanne oli juhtida protsessi, jälgida ajalisi raame, tutvustada tingimusi, vajadusel sekkuda vaidlustesse, teha märkmeid. Kohtunik jälgis protsessi ja kaardistas toimuva. Iga žürii liige sai sõna kommenteerimaks esinemisi, tegemaks kokkuvõtteid ning andsid ka soovitusi oma kaaslastele. Kohtunik keskendus eelkõige žürii tegevuse analüüsile.
Õpetaja tegevused: Kogu protsessi jälgimine, märkmete tegemine, andis oma hinnangu toimunud väitlusele välja tuues arengu väitlusoskuste osas.
Tulemused: huvitav klassitund, mis pani õpilased kaasa elama ja kaasa töötama.   
Tegevus: tagasiside
Õpilaste tegevused: hinnangulehtede täitmine ja oma oskuste hindamine.
Õpetaja tegevused: omapoolsete järelduste  esitamine, õpilaste tunnustamine.
Tulemused: kinnistus positiivne enesehinnang.

1. Õppeaine: ajalugu
Rakendatud teadmised, meetodid: totalitaarse ühiskonna mõju ja propagandavõimaluste kasutamine nõukogude inimese kasvatamiseks, ajastu tundmine
2. Õppeaine: ühiskonnaõpetus
Rakendatud teadmised, meetodid: totalitaarne ühiskond versus demokraatlik ühiskond
3. Õppeaine: eesti keel
Rakendatud teadmised, meetodid: väitlemine, argumenteerimine, keeleline väljendusoskus

Väitlus andis rühmatööna võimaluse koostööks erinevates rollides.

Rühmade edukus sõltus nende koostööst, tervikuna väitluse õnnestumisse andsid panuse kõik õpilased.

Igapäevaelus on vajalik oma väiteid selgelt esitada, argumenteerida ja oma seisukohta kaitsta. Väitluse käigus oli oluline kuulata vastaseid, reageerida, leida vastuseid.

Koolis viidi esmalt läbi poliitikute väitlus. Seda eeskujuks võttes oli õpilastel võimalus korraldada enda väitlus kunstiajaloo tunnis.

Tagasiside lehed andsid positiivse hinnangu väitlusele, soovides seda korrata. Õpilased väärtustasid ettevalmistamise ja läbiviimise käigus omandatud teadmisi.

1. Partneri nimi: erinevad rühmad
Roll: kuulamine, küsimuste esitamine ja vastamine, positiivse tagasiside andmine, delikaatselt puudustele osutamine.

Teadmised ei jäänud loengu tasemel, vaid õpilastel oli võimalus ise protsessis osaleda; kasutati ära erinevates õppeainetes omandatu.

Loodetavasti parem kirjandi kirjutamise ja arutlemise oskus.