Kohvikumäng

Ettevõtlikku hariduse  tegevuse

 aeg:  märts  2010

nimetus: Kohvikumäng

klass: IV a

juhendaja õpetaja:Reet Hiie

Ettevõtlikku tegevuse lühikirjeldus:

Pakkuda kooliperele võimalust nautida kooli sünnipäeval õpilaste ja nende vanemate toel valmistatud suupisteid, jooke ning selle kaudu IV a klassi õpilastel kasutada oma teadmisi-oskusi kohviku korraldamisel.

1. Projekti eesmärk

Arendada ettevõtlikkust, algatusvõimet, oskust näha koolis õpitava kasutamist reaalses elus. Võimalus õpilastel tegutseda ühtse rühmana, kaasata erinevaid huvigruppe (lapsevanemad ja õpilased) kooli tegevustes ning õpilased said koguda raha oma klassiürituse jaoks.

2. Tegevused

Tegevus 1 Ettevalmistavad tegevused

Õpilaste tegevused:  Õpilaste jaoks algas projekti tutvustus tegelikult juba eelmisel aastal, mil nüüdne V klass esmakordselt koolis seda tegi. Sel aastal huvitusime ka meie, et kas on võimalik sarnast ettevõtmist läbi viia. Eeslmise klassi pärandusest olid olemas spetsiaalselt õmmeldud mütsid ning põlled, seega oli meie ülesanne pisut lihtsam. Mõtlesime kohvikule nime, püüdsime prognoosida suupisteid ja kooke, mis leiaksid head vastuvõttu koolipere poolt ning samal ajal ka jälgida, et müügil oleks erinevaid tooteid ning menüü oleks mitmekesine. Oluline oli ka jaotada ametid kohvikus – kes mille eest vastutab ning tegema hakkab. Arvestasime nii palju kui võimalik kaaslaste soove.

Õpetaja tegevused: koordineerida sidet vanematega, õpilaste juhendamine

Tulemused: koos vanematega valmistasime ette menüüsse kuuluvad toidud, varusime morsiks vajaliku mahla, müügiks vajalikud salvrätikud, plasttopsid ja plasttaldrikud.

Kohviku nimi sai lihtne „Kohvik“

Tegevus 2   Kuulutused ja reklaam

Õpilaste tegevused: Klass valis välja kuus paremat joonistajat, kes valmistasid siis igale kooli korrusele paigutatud kuulutuse infoga – kus ja millal kohvik on avatud. Kõige suurema kuulutuse panime üles kooli fuajeesse, kus liigub kõige rohkem õpilasi.

Õpetaja tegevused: juhendamine ja koordineerimine

Tulemused: kolm päeva enne kohviku avamist paigutasime reklaami koolimajas erinevatele korrustele. Kõik õpilased võisid seda lugeda ning me jäime ärevusega ootama oma võimalust neile suupisteid pakkuda.

Tegevus 3  Viimane nädal enne avamist

Õpilaste tegevused: Me olime  üsna suures ärevuses, et kuidas me kogu tööga toime tuleme –tundus, et nii palju on vaja veel teha. Kalkuleerisime, kui palju võiks midagi maksta – iga õpilane tegeles peamiselt oma poolt toodava toidu maksumuse arvestamisega. Vastavalt valmistasime hinnasildid, otsisime sobivaid kaanega karpe raha paigutamiseks, vaatasime, et oleks pisut avamisel vajalikku vahetusraha. Viimasel päeval enne otsustavat etteastet koolipere ees paigutasime koridori valmis mängudetoast võetud lauad, sättisime valmis linikud ja küünlad, et hommikul oleks vaid kohalepaigutamise vaev.

Õpetaja tegevused: juhendada ja koordineerida õpilaste tegevust, jälgida, et osaleksid kõik õpilased.

Tulemused: Kohviku ettevalmistustööd said korda – oli olemas toit (kodudes ja kohati alles valmimas), oli korrastatud ruum, vajalikud abivahendid müügiks, riided (eelmiselt klassilt) ja suur ootus.

Tegevus 4   Müügipäev

Õpilaste tegevused: Kujundasime hubase kohviku. Sättisime valmis (lõikasime, ladusime kandikutele) kaasa toodud toidu, keetsime õpetaja juhendamisel kohvi ja panime termoskannu, samuti ka kuuma vee – juhuks, kui keegi peaks soovima teed, valmistasime morsi. Vältimaks pikki järjekordi püüdsime paigutada toidu ja joogi nii, et oleks võimalik teenindada kahelt poolt. Müüjatena asusid esialgu ametisse meie parimad arvutajad, kuid hiljem kui rahvast oli vähem, said ka teised proovida oma oskusi müüjana. Samuti vahetasime siis toidu väljapanemise eest vastutavaid õpilasi, turvamehi ja laudade koristajaid, et kõik saaksid proovida erinevaid ameteid.

Õpetaja tegevused: Koordineerida tegevust.

Tulemused: Nii naljakas kui see ka polnud – esimesena said otsa pannkoogid ja siis vahvlid. Aga päeva kuludes said otsa kõik koogid ja võileivad, nii et järgi ei jäänud midagi. Külastajad olid oma kooli õpilased ja õpetajad. Keeruline oli algul harjuda sellise kiire tegutsemisega, eriti vahetunni algul valgus ruum õpilasi täis ja siis oli hirmus rutt. Et osa kaupa pidi soovitama ja vahel küsiti, et kas see või teine kook on hea – siis pidi ka oskama vastata. Seega müügitöö ei olegi vaid kauba andmine,vaid tuleb ka suhelda ostjatega. Kokku teenisime müügipäevaga 1600 krooni oma ekskursiooni jaoks. Teisalt oli ka imelik – matemaatika tunnis ma ei pidanud mõtlema, et millises vääringus ma pean tagasi andma, nüüd tähendas 7 krooni tagasi 2-kroonist+5- kroonist.

3. Projekti seos õppeainetega

1. Matemaatika : kalkuleerida hindu, arvutada raha õigesti tagasi, korraldada laudade paigutus ruumis

2. Eesti keel: Oskus suhelda inimestega, selge väljendumine, siltide kirjutamine

3. Inimeseõpetus: elukutsete tutvustamine (müüja, turvamees, koristaja jne), viisakas teenendamine, reklaami tegemine

4. Kunstiõpetus: kavandite koostamine, kuulutuste ja hinnasiltide kujundamine, ruumi kujundamine hubaseks

4. Projekti seos reaalse elu ja tööeluga

Kohvikumäng andis võimaluse tegutseda kui ettevõtja, kelle edukus sõltub erinevatest aspektidest – nii toodete valikust kohvikus igale maitsele kui ka reklaamist ning oskusest müüa oma kaupa.

Reaalse eluga seoses tegevused: Lastel oli võimalus kogeda tööelamust, kus vaheldusid töö intensiivsus ja samas vahetati ka ameteid, nii et proovida sai ennast erinevates rollides.

Tööeluga seoses tegevused: Selgeks sai, et kohvikus töötav inimene peab oskama viisakalt suhelda, et kiiresti tuleb arvutada, et tuleb olla ettevaatlik ning kui morsiklaas või kohvitops on servani täis, siis suure tõenäosusega loksub sealt midagi maha. Huvitav oli ka matemaatikatunnis arvutada, kuidas ikkagi kujuneb viineripiruka hinnaks 5 krooni või siis pannkoogi hinnaks kolm krooni

5. Partnerite kaasamine

1. IV a klassi lapsevanemad (ja vanavanemad): kohvikus müüdava kauba valmistamine

2. Koolikaaslased ja õpetajad: kauba ostmine

3. V klass: saime müügitööks vajalikku infot ja eelmisel aastal kasutusel olnud riided